Priit Põhjala: Gruusia, Georgia või Sakharthvelo? Semiootik Priit Põhjala arutleb teemal kuidas kirjutada väliskohanimesid ja miks on nii, et osa väliskohanimesid kirjutatakse algkujul, osa eesti keeles hääldusega vastavalt ja osad on üldse alkujust kaugel. Eesti Päevaleht 2013 „Nimed, nimed lõpmata... Te mõtelge vaid, kui palju on maailmas nimesid. Igal kohal ümber kogu selle palli on oma nimi, alates New Yorgi linnast ja lõpetades Konnaojadega.” Sedasi on öelnud keelemees Henn Saari. Eesti kohanimed moodustavad sellest lõputust hulgast tühise osa, enamik on meie, eestlaste mätta otsast vaadatuna välisriikide omad. Mõned meist puutuvad väliskohanimedega kokku rohkem, mõned vähem, aga neid üldse kasutamata ei saa hakkama keegi. Ja ärksamatel on nende kohta tekkinud hulk küsimusi. Näiteks: miks osa väliskohanimesid on eesti keelde üle võetud algkujul või soovitatakse taas nii kirjutada (Madrid, Venezuela, Venezia), samal ajal kui mõned on mugandatud eesti keele hääldus- ja kirjutusvii