Gruusialugu

 Suri vana kuningas ja jättis endast järele kaks poega. Vanema nimi oli Aison ja nooremat kutsuti  Peliaseks. Õiguse järgi pidi vanem poeg troonile astuma. Aga vaevalt olid matuselaulud vaikinud ja vana kuningas tuleriidal ära põletatud, kui salakaval ning julm Pelias anastas Aisonilt trooni ja kihutas venna linnast välja. Leebe Aison elas sellest ajast peale maal. Aga sealgi ei leidnud ta rahu. Ta kartis, et salakaval Pelias püüab tema poega lasonit surma saata. Seepärast laskis ta peied korraldada, nagu oleks lason surnud, ja saatis poja salaja mägedesse targa ja õilsa kentauri juurde. Kentaurid olid inimese ülakeha ja hobuse kerega olendid. Samuti oli neil neli hobusekapjadega jalga. Kentaur, kelle juurde Aison oma poja saatis, oli tark ja tugev. Ta oli juba mitmeid kreeka kangelasi välja koolitanud ja targaks õpetanud. lason elas kentauri juures koopas ja karastas end mägedes ning metsades. Ta pani rõhku jõu- ja osavusharjutustele, ta maadles, jooksis, laskis vibunooli ja õppis ken

 Kord elas Kreekas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poiss ja tüdruk. Poisile pandi nimeks Phrixos ja tüdrukut kutsuti Helleks. Lapsed olid nägusad ja terved ja kuningas oleks võinud surematuid jumalaid tänada, et nad võimaldasid tal perekonna keskel rahu ja õnne tunda. Aga kuningas ei hinnanud õnne, mis tal käes oli, ja ihaldas teistsugust. Ta kihutas abikaasa majast välja ja võttis uue naise. Nõnda said Phrixos ja Helle endale võõrasema. Võõrasema vihkas poisikest ja tüdrukutirtsu, tõreles nendega hommikust õhtuni ja vintsutas neid. Lapsed põgenesid tema eest ja peitsid end pigem aeda, mis oli kuningapalee taga. Kui võõrasema neid üles ei leidnud, vihastas ta seda enam ja kaebas kuningale, millised ringihulkujad need lapsed on. Veelgi halvemini hakkas aga laste käsi käima siis, kui võõrasemale sündisid kaks poega. Võõrasema ei teadnud enam, mida hullu kõik Phrixose ja Helle kohta välja mõtelda ja mida nendest kuningale  valetada. Ta ise karistas neid ja soovi

 Aktiivne kaubandus tänavatel. Tbilisi võimud on püüdnud seda likvideerida , suhteliselt tulutult.  Tbilisi Desertööri Turg  on linna suurim ja populaarseim toiduturg, mis asub Vaksali metroojaama kõrval. Siin peaksite ostma juustu, vürtse, adžikat, värskeid puuvilju ja odavat koduveini.  41.720609, 44.792956 ,  raudteejaama ja Jaama platsi metroo kõrval;  ул. Цинамгришвили, 186 Iga päev kl 7-17:00 välja arvatud esmaspäeval Kohalikud peavad seda kõige vanemaks ja suuremaks turuks, kust saab osta värskeid aedvilju hea hinnaga. Tõsi küll, selleks peaks hommikul vara kohale tulema. Pärast lõunat pole valik enam nii muljetavaldav. Muide, Desertirka peaksite tulema ainult siis, kui olete näljane, sest kõik müüjad praktiliselt sunnivad teid oma kaupa proovima. Sa ei tohiks keelduda, nad võivad solvuda ja valida on lihtsam. Turul on palju toitu, kuid kõige olulisem, mida iga turist peaks proovima, on juust, kastmed ja tšurkhela. Võite neid ka koju kaasa võtta, nad ületavad igasuguse kuumuse j

 Poodlemine Usun, et enamusele pole see eesmärk, sest lennukiga palju ei too. Noh, vähemalt kui pole oma rahakoti peale vihane. Uurin netist venekeelseid soovitusi. Tibake teine tera, sest Venemaalt võid minna Gruusiasse ka autoga. Sestp' ka soovitused a la "veini ja juustu jaoks võid julgelt lisakohvri osta" Aga üht-teist siiski silma hakkas. Kriban mõned asjad märksõnadena, mõned pikemalt. Riideid ... ... osta ei soovitata, sest euroopa brändid on kallid. Gruusia disain pidavat olema huvitav.  Poodide tööaeg ... ... tavaliselt 9:00-19:00 +/- paar tundi olenevalt poest. Suurlinnades võib olla avatud kl 21-22-ni. Üldjuhul töötavad ka puhkepäevadel, kuid võimalik, et pannakse laupäeval ja pühapäeval paar tundi varem kinni. Turud avatakse tavaliselt varahommikul 6:00 ja suletakse 18:00-19:00. Üldiselt liigub euroopärase poole, et kaks korda aastas on suured allahindluskampaaniad: talvine (jaanuari lõpust veebruari lõpuni) ja suvine (juuni algusest augusti lõpuni) Ehted ja

 Batumis on vaba aega. Mida seal teha nendel, kes ei armasta mere ääres lebotada? Alustuseks ... Batumi kohta üldiselt Hoogne ehitus toimus aastatel 2007-2013 ja nüüd on siin massiliselt turiste Azerbaidžaanist, Türgist, Ukrainast ja Poolast. Väljaspool turismitsooni pole linn sugugi nii uhke, kui aus olla. Puhkus mere ääres ei erine oluliselt mis tahes muudest Musta mere äärsetest kuurortidest: sama meri, sama veetemperatuur, samasugune liiv. Adžaaria on muutunud Gruusia turismi lipulaevaks, kuhu tullakse randade, hotellide, restoranide ja baaride pärast. Aga ei maksa Adžaariasse suhtuda lihtsalt kui suurde kuurordisse, mille keskmes on Batumi. Siin on omad mäed, mida armastavad siseturistid.  Ajalooliselt on see mägikülade piirkond, kus oli üks linn, mida hakkasid XVI sajandil arendama türklased, kellele need maad siis kuulusid. Varem kuulusid need alad  Bütsantsile, aga too ei pööranud eriti tähelepanu mingitele kahtlastele malaariasoodele põhja pool. Türklased aga muutsid Batumi sa

 Alustuseks nõnda palju, et Google Maps transpordikiht on igal juhul ja igal pool abiks. Minu viimaste aastate avastus on Moovit äpp. Täiesti adekvaatne. Katsetatud Tartus, Tallinnas, Varssavis ja Krakowis. Valikutes on olemas ka täpselt kaks Gruusia linna: Tbilisi ja Batumi. Soovitan! Tbilisi Linnas on olemas bussid, metroo, taksod ja köisraudtee. Trollibussid ja trammid puuduvad. Linnas kehtib ühtne maksesüsteem Metromoney kaardi abil. Nii et kui olete oma pileti eest maksnud, on järgmine sõit bussiga, metrooga või sinise marsruuttaksoga 1 tunni ja 30 minuti jooksul täiesti tasuta. Aga kindlasti peab kaardi valideerima, siis võetakse sealt raha maha.  Autobussid Pileti saab osta sissepääsu juures olevast väikesest automaadist, kuid teil peab olema 50 tetri suurune vahetusraha, sest suuremate nimiväärtuste puhul ei väljastata vahetusraha. Võite osta ka Metromoney kaardi, kuid seda bussis ei müüda. Sõidu hind 0,5 lari (0,14€) Marsruuttaksod  on eranditult kollast või sinist värvi. S

 Tbilisi Allikas Mõned eripärad Nagu igas suurlinnas on ka Tbilisis väga palju taksoteenuse pakkujaid. Üksnes suuri firmasid on kümmekond. Väliselt üsna ühesugused, erinevuseks vaid telefoninumber ja logo. Kui näed taksot, millel on ainult plafoon, kuid puudub logo ja telefoninumber, siis on see eratakso.  Kõigis taksoparkides domineerivad Toyota (Prius), Mercedes ja Opel. Nõudmised autodele on erinevad, kuid enamasti on need heas ja korras ning juhid räägivad vähemalt natuke vene keelt. Ametlike taksofirmade juhid on diskreetsemad ja tagasihoidlikumad, sest nad on mures oma maine ja hinnangu pärast, mille kliendid jätavad, kui nad rakenduse kaudu broneerivad. Kui teile meeldib konkreetne juht, võite võtta tema numbri ja helistada talle otse. Taksotariifid ja hinnad Üldiselt on taksohinnad Tbilisis üsna madalad, kuid erataksojuhid armastavad neid oluliselt liialdada. Seepärast võite pakkuda hinda, mis on poole väiksem kui pakutud hind. Loomulikult ei nõustu autojuhid sellise summa eest

Materjali otsisin 2022. a. märtsis, aga leidsin peamiselt 2021. aasta kohta. Seega võib olla pisut vananenud   Tervikuna on Gruusia kaetud üsna hea mobiilsidega. 3G on olemas praktiliselt kõikjal, v.a. mõned kaugemad mägikülad. Suuremates linnades, nagu Tbilis ja Batumi, on olemas ka 4G.  Reisil olles on kasulik osta kohalik SIM-kaart, sest oma koduvõrgu hindadega helistades tuleb ikka väga palju kallim. Näitena Telia hinnad ühes kolmest kohalikest võrkudest (01.03.2022). Võrkude kaupa on hindades erinevusi.  SIM-kaardi ostmiseks vajate passi. SIM-e saab osta näiteks lennujaamas, Rustaveli prospektil Tbilisis (seal on kõigi mobiilioperaatorite kontorid), aga ka päris mitmetes hotellides.  Tasuta kaarte võidakse pakkuda lennujaamas, hotellides, metroos. Põhimõtteliselt on need tühjad kaardid, mida operaatorid jagavad reklaamiks. Need tuleb ise aktiveerida ja raha peale laadida . Idee poolest võib nad ju kõik vastu võtta, siis vaadata, mis on kõige soodsam ja seda hakata kasutama. Sellin