Kuulsaid grusiine

 EDUARD šEVARDNADZE 

- G teine president, kaks ametiaega, endine NSVL välisminister 5 aastat

   - sündis peadagoogide peres, vanem vend hukkus Bresti kindluse kaitsmisel 1941.a. suvel

   - lõpetas Tbilisi Meditsiinitehnikumi ja Kutaisi Pedagoogilise Instituudi ajaloo erialal

   - oma poliitilist karjääri alustas 29-aastaselt, mil temast sai GNSV Komsomolikomitee I sekretär

   - 40-aastaselt sai GNSV siseministriks ja 4 aastat hiljem GNSV KP I sekretäriks

   - pooldas M.Gorbatšovi uutmispoliitikat ning majandusreforme; pärast kompartei I sekretäriks valimist vallandas esimese pooleteist aasta jooksul 20 ministrit ja 44 rajoonikomitee sekretäri, esimese 5 aasta jooksul arreteeriti üle 30 tuhande inimese, kelledest pooled olid NLKP liikmed ning oma ametipostidelt vabastati 40 tuhat inimest

   - olles 57-aastane,valiti ta NLKP KK Poliitbüroo liikmeks ja temast sai ka NSVL välisminister

   - välisministri portfelli usaldamine oli kõigile suureks üllatuseks kuna Eš polnud mingit diplomaatilist kogemust ja ta polnud kordagi viibinud välismaal

   - võrreldes oma eeelkäija Gromõkoga  saaavutas Eš sel ametipostil märkimisväärseid tulemusi - lõpetas "külma sõja" USAga, Saksamaad taasühinesid ja Nõukogude väed toodi Afganistanist välja.

   - oma koheva ja hallipäise soengu ning diplomaatiliste omaduste tõttu sai ta endale Hõberebase hüüdnime

   - 62-aastaselt astus tagasi välisministri kohalt protestiks diktatuuriohu vastu, aasta hiljem astus ta välja NLKPst ja asutas koos reformistide ja demokraatidega Demokraatliku Reformi Liikumise

   - pärast MGorbatšovi vastase putši lägikukkumist lükkas Eš tagasi MG ettepaneku saada Julgeolekunõukogu liikmeks, hiljem soostus kohaga MG nõuandvas nõukogus

   -1991.a detsembris ja 1992.a. jaanuaris toimus G-s riigipööre, mille tagajärjel G esimene president Zviad Gamsahhurdia tagandati võimult ja ta oli sunnitud põgenema riigist

   - arvatakse, et riigipöörde taga seisis Eš, kes kutsuti kodumaale tagasi selleks,et juhtida riiki 

   - kodumaale tagasipöördudes puutus Eš kokku tõsiste probleemidega - majandusprobleemid, maffia mõju tõus, Abhaasia sõjaline konflikt, presidendina ei suutnud saavutada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia tagasisaamist ning lahendamata jäid ja majanduslikud probleemid

   - Eš on üle elanud 2 atentaati - 3.10.1992 ründas eraldusmärkideta kopter Gagra lähistel helikopterit, milles viibis Eš oma meeskonnaga,katse ebaõnnestus; 1998a. veebruaris tulistati granaadiheitjast ja automaatidest Eš korteeži kuid soomustatud "Mercedes" päästis Eš elu

   - novembris 2003 toimusid G-s parlamendivalimised, ametlike valimistulemuste kohaselt sai Eš toetav valimisliit "Uue G eest" kõige rohkem kohti kuid vastased pidasid valimistulemusi võltsituiks 

   - puhkesid rahvarahutused, mis on tuntud Rooside revolutsiooni nime all,mässuliste survel läks Eš erru

   - vaadates tagasi Eš poliitikukarjäärile,siis on öeldud,et ta oli sündinud poliitikuks, ta oli talent selle vallas ja hea huumorisoonega inimene, teda mäletatakse kui meest, kes aitas G-t niipalju kui suutis

   - Eš eriliseks teeneks kodumaa ees peab pidama fakti, et tänu temale sai gruusia keel riigi ametlikuks keeleks. Oma diplomaatilist annet kasutades selgitas ta NSVL keskaparaadile,et vastasel juhul algavad riigis suured rahvarahutused ning see omakorda mõjub NSVL kui riigi imidžile, uues G konstitutsioonis antigi gruusia keelele riigikeele staatus

   - abikaasa Nanuli suri 10 aastat enne Eš, ta oli ajakirjanik. Peres oli kaks last - poeg Paata ja tütar Manana, poja perest on pärit ka 4 lapselast - 3 tüdrukut ja 1 poeg. Poeg Paata on jurist ja töötab Pariisis UNESCO peakorteris, tütar Manana töötab G TV-s, 41-aastasel pojatütrel Sofikol on oma autoriprogramm telekanalis Russia Today.

   - Eš suri pika ja raske haiguse tagajärjel 2014.a. suvel 86-aasta vanuselt, tema matustele saabusid 28 riigi kõrgetasemelised delegatsioonid, Eestit esindas Arnold Rüütel

   - Eš sängitati mulda oma abikaasa kõrvale sõjaväeliste auavalduste saatel

 ZVIAD GAMSAHHURDIA

 - oli esimene demokraatlikult valitud G president

   - sündis Tbilisis 1939.a. tuntud kirjaniku Konstatntin G. peres

   - õppis Tbilisi Riiklikus Ülikoolis Lääne-Euroopa keeli ja kirjandust, valdas kõrvuti gruusia ja vene keelega veel inglise, prantsuse ja saksa keelt

   - aktiviseerus poliitiliselt väga noores eas, olles 17-aastane, arreteeriti esimest korda ja mõisteti 6 kuuks vangi, põhjuseks oli osavõtt tudengite rahutustest, mille vallandas NLKP hukkamõist Stalini isikukultusele

   - 19-aastaselt arreteeriti teist korda, põhjuseks kommunismivastase kirjanduse levitamine, suleti pooleks aastaks vaimuhaiglasse ja pärast seda saadeti asumisele Dagestani

   - 39-aastaselt astus G Inimõiguste kaitse algatusrühma ja sõlmis sidemed Moskva inimõiguslastega

   - 42-aastaselt sai temast G Helsingi Grupi asutajaliige, mille eest arreteeriti kolmandat korda 

   - USA Kongressi poolt esitati ZG 1978.a. Nobeli rahupreemia kandidaadiks

   - pärast vabanemist töötas G Kirjandusinstituudis vanemteadurina, viibides samal ajal aga koduarestis kuna ei loobunud endiselt dissidentlikust tegevusest

   - oli 2 korda abielus; esimene abikaasa Dali oli konservatooriumis pianist, sellest kooselust sündis poeg Konstantin, kes on praegu 58-aastane ning poliitilise liikumise VABADUS liider; esimesest abielust sündis 2 poega - Zviad ja Dimitri

   - teine abikaasa Manane oli lastearst, abielust sündis 2 poega - Tsotne (praegu 43-aastane,lapsed Tamara ja Daniil) ning Georgi (praegu 40-aastane)

   - M.Gorbatšovi perestroika saabudes hakkas G taotlema täielikku iseseisvumist; USA ja Venemaa vahel sõlmitud salaleppe järgi anti roheline tee selles vallas Balti kolmele vabariigile, G oli täielikuks üllatuseks, milleks maailm polnud valmis

   - 1990.a. võitis ZG juhitud valimisliit Ülemnõukogu valimised ja ZG valiti Ülemnõukogu esimeheks

   - järgmisel aastal kuulutati välja G iseseisvus ning ZG valiti 86,5% toetusega presidendiks

   - G strateegiline asukoht Musta mere ääres on läbi ajaloo olnud maiuspala igale suurvõimule - peamine tõmbenumber nafta transiit Aserbaidžaanist G Musta mere äärsetesse sadamatesse ning praegu ka Türki; sellest johtuvalt kehtestas Venemaa G-le majandusblokaadi ning püüdis luua ZGle diktaatori imidžit; riigis kasvasid ka etnilised pinged ning kogu peatses võimu kukutamises mängis olulist rolli E.ševardnadze

   - pärast augustiputši Moskvas 1991.a. tervnesid pinged G-s veelgi; kui maailm tähistas algavaid jõule ja Alma_Atas kirjutati alla SRÜ liiduleping, algas 22. detsembril G-s relvastatud riigipööre, mille käigus hukkus üle 100 inimese

   - 6.1.1992 loobus ZG võimust, tema kodu oli maani maha põletatud ja et vältida edasisi asjatuid verevalamisi, põgenes ZG kell 4 hommikul Valitsuse Majast, kaasas üle 200 miljoni rubla, Aserbaidžaani,sealt edasi Armeeniasse

   - ZG ametlikule palvele vastasid nii Armeenia kui ka Aserbaidžaan eitavalt kuna kardeti rikkuda suhted Venemaaga, peavarju pakkus Tšetšeenia Vabariigi liider Džohhar Dudajev,kes saatis Jerevani ZG järele erilennuki

   - 14 .jaanuaril alagatati ekspresidendi vastu kriminaalasi,milles teda süüdistati rahvastevahelise vaenu õhutamises, riigi varade röövimises eriti suures ulatuses, ametivõimu kuritarvitamises ja arhitektuurilis-ajalooliste mälestusmärkide hävitamises

   - 15. jaanuari öösel lendas erilise salastatuse katte all Jerevanist välja TU 134 suunaga Groznõisse; lennuki pardal olid ZG,tema pereliikmed ja 30 isikust koosnev saatjate grupp

   - D.Dudajev pakkus oma residentsis varju üle poole aasta ekspresidendile, tema abikaasale ja kahele pojale ning naiseõele

   - kaaskonnas olnud ekspeaminister BESO GUGUšVILI oli Dudajevi valtsuse nõunik ja  ametlik esindaja Põhjamaades, mõisteti vangi mitmeks eluajaks ning oli jahitav Venemaa eriteenistuste poolt,pärast II Tšetšeenia sõja algust 1994.a. ning seoses poja haigestumisega astmasse, sõitis sõprade juurde Leetu. Riik talle poliitilise pagulase staatust ei andnud, pöördumine Eesti poole, mille peaministriks oli Mart Laar,keeldus samuti teda vastu võtmast. Polittilist varjupaika julges pakkuda 1995.a. novembris  Soome ja seda loetakse Soome diplomaatia ajaloos väga erandlikuks sammuks. BG on Soome üks kõrgeima tasemega poliitilisi pagulasi. Praegu elab BG Vantaa eeslinnas oma abikaasa ja kahe pojaga, kodumaad pole mees ise külastanud, kuna tal puudub turvatunne kuid naine ja pojad on G külastanud. Riigi kõrgem ladvik on hakanud perele kompenseerima kahjusid, mis tekitati riigipöörde käigus - naise suguvõsale kuulusid kunagi suured veiniistandused ja veinivabrikud, majad Tbilisi vanalinnas, suvekodu ja rohkelt muud vara - kõik see rüüstati ja kanti riigipöörde käigus laiali. Pojad on otsustanud oma elu siduda kodumaaga. Muide - BG oli kahe ihukaitsjaga ZG surma tunnistajad - tema sõnade kohaselt suri ekspresident mitte enesetapu või Venemaa eriteenistuste käe läbi vaid tervislikel põhjustel - aga sellest kõigest allpool

   - augustis 1992 lõi ZG terrorismikeskuse,mis oli suunatud Eš režiimi kukutamiseks; võitluses G valitsusvägedega oli kaalukauss kord ühel, siis jälle teisel poolel kuid lõpuks oli ZG sunnitud põgenema Lääne-Gruusiasse, kus ta peitus läbipääsmatute metsade ja kõrgmäestikus asuvas majas

   - suri segastel asjaoludel 54-aastaselt 1994.a vana-aasta õhtul; maeti auavalduste saatel 1995.a. veebruaris Groznõi keskväljakule; Tbilisi Pantheoni maeti ta ümber alles 13 aastat hiljem

   - ZG surma ümber on palju spekulatsioone - alates enesetapust, mürgitamisest, mis olevat Vene eriteenistuste kätetöö. Surma juures viibinud ekspeaministri sõnade kohaselt tundis ZG kõhus teravaid valuhooge, ta jõi ainult teed ja öösel,enne surma, voolas ta suust verd.

   - ZG surnukeha kohtumeditsiiniline ekspertiis tehti Venemaal, Doni äärses Rostovis; ümbermatmisel Tbilisi avastasid aga  tšetšeeni eksperdid oimupiirkonnas kaks kuulihaava  

   - käesoleva aasta märtsis tähistati G-s laialdaselt ZG 80.sünniaastapäeva

   - ekspresidendi surma asjaolude mitteväljaselgitamist peetakse siiani riigi kõige suuremaks häbiplekiks; abikaasa ei usaldanud uurimises osalenud uusi võime ja ZG isikliku advokaadi sõnade kohaselt on ZG tapjad siiamaani elus ja kõigele lisaks võivad olla isegi kõrgetel ametikohtadel

   - sünniaastapäeva tähistamine tipnes ZG teisest abielust pärinevate poegade 2-nädalase näljastreigiga kuna G peaprokurõri teatel on kuriteost möödunud 25 aastat ning on seega aegunud; seoses sellega võttis G Parlament vastu eriotsuse pikendada uurimise tähtaega veel 5 aasta võrra

   - 2004.a jaanuaris rehabiliteeris M.šaakašvili ametlikult ZG, 2004.a kuulutati ZG aastaks; postuumselt on talle omistatud G kõrgeim riiklik aunimetus - G rahvuskangelane; sellega kaasneb ka rahaline preemia, mille suuruseks on 500 miinimumpalka. 2016.a seisuga on rahvuskangelase aunimetus omistatud 16 isikule, sealhulgas13 postuumselt

   - praegu kannavad G esimese presidendi nime keskkool Rustavis, prospekt Kutaisis, tänavad Zugdidis, Batumis ja Tbilisis; tehti ettepanek nimetada tema nimega ka Tbilisi rahvusvaheline lennujaam kuid see ei leidnud toetust

   - 2014.a. võttis G president Georgi Margvelašvili vastu otsuse kehtestada ZG nimeline stipendium, mis antakse Tbilisi Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna parimatele üliõpilastele

   - 2018.a. kuulutati rahvusliku kultuuripärandi kaitse all olevaks maja Dzveli Hibula külas, kus ZG veetis oma viimased elupäevad; plaan on sinna rajada memoriaalmuuseum

   - ZG läheb riigi ajalukku isikuna,kelle algatusel hakati G-s alates 1991.a. tähistama emadepäeva - esialgu oli plaanis see asendada 8.märtsi naistepäevaga kuid hiljem taastati siiski eraldi riiklike pühadena nii emadepäev kui ka naistepäev - vastavalt siis 3. ja 8.märts, mis on mõlemad riiklike pühadena vabad päevad

   - 2017.a linastus G-Prantsuse-Saksamaa koostöös valminud film HIBULA, mis on pühendatud ZG viimasele 50 elupäevale; kuigi filmi prototüüp on kõigile tuntav, ei kõla filmis kordagi ZG nimi - kõik kõnetavad teda kui "härra presidenti". G režissöör Georgi Ovašvili otsis kaua peaosalist ning lõpuks sai selleks iraani näitleja Hossein Mahdžub; filmi võtted toimusid Lääne-Gruusias ja Tbilisis, G Parlamendi poolt anti GO käsutusse materjalid, mis on seotud ZG surmaga kuid ei need ega ka film ise ei vasta küsimusele - kuidas suri ZG...

   - endine ekspeaminister eksiilis Beso Gugušvili  andis eelmisel aastal (2018) pika intervjuu Eesti Ekspressile, kus ta poliitilist olukorda oma kodumaal kommenteeris nii: praegu ei astuta Gruusias ühtegi sammu ilma USA sealse suursaadiku nõusolekuta.USA saatkond on kui riik riigis ja iga kohaliku 100 sõjaväelase kohta tuleb 1 NATO nõustaja.Tuhandes noored on saanud kõrghariduse nii  USA sõjakoolides kui ka tsiviil- ja haldusalal.Sorose Fondi noored asjapulgad saavad ministri palka ning mitu eelmist valitsust on ka otse rahaliselt sõltunud USAst..

https://ekspress.delfi.ee/ajalugu/gruusia-peaminister-elab-pagulasena-soomes-ja-kardab-kodumaale-tagasi-poorduda?id=82662157

LAVRENTI BERIA

- sündis 1899.a. Suhhuumi lähistel vaeses talupoja perekonnas, peres veel vend ja õde

   - lõpetas kiitusega Suhhuumi Kõrgema Algkooli, eriti tugev oli reaalainetes, koolis sai ta endale hüüdnimeks NUHK kuna ta otsis üles õpilaste ja õpetajate kadumaläinud või varastatud asju - enamikel juhtudel oli ta nende asjade kadumises ise kaasosaline

   - pärast isa surma haigestus noorem õde ning muutus pärast haigust kurttummaks, pere äärmise viletsuse tõttu võttis ema vend enda kasvatada LB venna, õpingute eest tasumiseks tuli maha müüa pool maja

   - pärast algkooli lõpetamist astus Bakuu Mehhaanika-Ehituskooli,mille lõpetas kiitusega ning sai arhitekt-ehitaja kutse

   - Moskvas Gagarini väljakul olevat tema projekti järgi ehitatud kaksikmaja

   - õpingute kõrval töötas Alfred Nobeli vendade juures ning pidas alates 17-eluaastast ülal nii oma ema kui haiget õde, kes mõlemad kolisid Bakuusse tema juurde

   - samaaegselt õpingutega alustas poliitilist tegevust, liitudes sotsiaaldemokraatliku liikumisega

   - 22-aastaselt alustas tegevust Kaukaasia julgeolekuorganites, olles samaaegselt 4 riigi luureagendiks, arreteerimise tagajärjel istus kinni Bakuu vanglas kus tutvus oma tulevase abikaasa Nina Gegotskoriga

   - ehkki LB ei lahutanud kunagi oma abikaasast, oli abielutruudus viimane, mille ta kavatses säilitada; LB otsis suhteid paremale ja vasakule ja ta ei pööranud tähelepanu sellele, kas tema väljavalitu oli vaba või abielus, erinevatel andmetel kuritarvitas ta oma elu jooksul 221 naist - mõningatel andmetel isegi 760; seadusliku naise arvates olid kõik armukesed välisluure agendid, Enamik naisi arreteeriti pärast suhte katkemist ja saadeti asumisele

   - ametlikust abielust sündis 2 poega - üks nendest suri väga varakult, teine poeg Sergo oli abielus Maksim Gorki lapselapse Marfa Peškovaga; Sergo oli füüsikateaduste kandidaat ja rakettide konstrueerija, suri kõrges eas Kiievis; abieluvälisest suhtest on teada 2 tütre olemasolu; suureks salaarmastuseks oli Stalini tütar Svetlana Allilujeva

   - 39-aastaselt sai LB NSVL Siseasjade Rahvakomissariaaadi juhiks ning temast sai Stalini üks suuremaid pikaajalisi soosikuid

   - LB oli 1930ndate ja 1950ndate aastate massirepressioonide üks aktiivsemaid organisaatoreid

   - II MS ajal tõusis LB NSVL võimuhierarhia ladvikusse - temast sai Stalini asetäitja, sõjatööstuse juht ja nõukogude aatomipommi loomise eest vastutaja, aatomipommi edukad  katsetused toimusid 1949.a. augustis Semipalatinski polügoonil 

   - pärast aatomipommi katsetamist asus juhtima vesinikpommi väljatöötamist, mille katsetused toimusid 1953.a. augustis, mil LB oli juba arreteeritud.

   - pärast Stalini surma 1953.a. märtsis sai LB-st Nikita Hruštšovi ja Georgi Malenkovi kõrval üks peamisi riigijuhi kandidaate

   - võimuvõitluses toetus LB jõustruktuuridele - 10 päeva pärast Stalini surma vahetati välja kõikide liiduvabariikide ja enamiku Venemaa oblastite siseministeeriumite juhid ning nende lähimad abilised; reformis radikaalselt riigiaparaati - ministeeriumide arvu vähendas ta üle kahe korra ja siseministeeriumide töötajate arvu poole võrra

   - välispoliitikas on tema suurimaks saavutuseks Korea sõja lõpetamine; taotles pingelõdvendust USA ja lääneriikidega ning tema kaugemaks eesmärgiks oli ühtse neutraalse Saksamaa loomine

   - NH ja GM toetasid esialgu LB aga nähes tema võimu kasvu, hakkasid nad kavandama tema kõrvaldamiseks vandenõud

   - LB ja tema lähikondlased arreteeriti 1953.a juunis - alates sellest ajast kuni LB surmani on liikvel väga palju erinevaid spekulatsioone kuna ametlikke dokumente pole säilinud

   - pärast LB arreteerimist said kõik Nõukogude Suure Entsüklopeedia tellijad posti teel kirjastuselt suure ümbriku, milles olid uued leheküljed ja juures kiri, milles paluti 5.köites žileti või kääridega välja lõigata leheküljed 21-24 ja LB portree, alles pidi jääma vaid pabeririba, millele sai kleepida uued leheküljed

   - pärast arreteerimist konfiskeeriti kogu LB isiklik vara,võeti ära sõjaväelised auastmed ja riiklikud autasud; lähedased saadeti asumisele Siberisse ja Kasahstani, poeg Sergolt võeti ära teaduslik kraad ja riiklkud autasud

   - ametliku versiooni kohaselt hukati LB parabellumilasuga 1953.a. detsembris, kuid poja ütluste kohaselt tapeti ta hoopiski juba juunis oma kodus kuulipilduja valanguga ning kohtupingis oli detsembris LB teisik...

   - teise versiooni kohaselt pärast hukkamist LB põrm tuhastati ja tuhk puistati laiali Moskva jõkke

   - ning kolmas versioon - enne mahalaskmist hoiti LB Moskva sõjaväeringkonna pommivarjendis ja kui raevunud valvurid olid ta tulistanud sõelapõhjaks, otsustati LB laip lahustada, et temast ei jääks midagi järele

   - peale Stalini kartis ja austas LB vaid veel ainult ühte meest - oma isiklikku astroloogi Budiani, kellega ta tutvus Kaukaasia julgeolekuorganites töötades ja kes kutsuti ülekuulatavatele hüpnoosi tegema siis kui LB jõumeetodid ohvrist enam üle ei käinud, erihariduselt oli B psühhiaater

   - LB ihukaitset kutsuti "Beria orkestriks"- lahtistel autodel sõites olid ihukaitsjate automaadid peidetud viiulivutlaritesse, kontrabassivutlaris oli aga käsikuulipilduja

   - "Beria lossiks" kutsutakse siiani tema uhket eramut, mis paikneb Moskvas aadressil Malaja Nikitskaja 28, hoones asub praegu Tuneesia saatkond

MAJA  TSHIBURDANIDZE

 G.on andnud maailmale 2 male maailmameistrit - alustame siis temast!

•  sündis Kutaisis, praegu 58-a, erialalt kardioloog,lõpetanud Tbilisi Meditsiiniinstituudi
•  oli juba varajases lapsepõlves andekas laps - 3-aastaselt hakkas lugema, 5-aastaselt sooritas matemaatilisi tehteid kolmekohaliste arvudega, kooli üks parimaid õpilasi, kogu vaba aja aga veetis Tbilisi Pioneeride Palees malet mängides
• peres mängisid kõik malet, vanemad õpetasid nooremaid, hiljem nooremad võitsid vanemaid! Malet õpetas mängima vanem vend Revaz, Maja oli 8-aastane kui hakkas pidevalt võitma oma vanemat õde Lamarat, kes oli tol hetkel Pedagoogilise Instituudi II kursuse tudeng.
• 10 - aastaselt tuli G.koolinoorte meistriks
• 12 - aastaselt lülitati NSVL meeskonna koosseisu
• on 6-kordne male MM ja 9-kordne male OM võitja, teda kutsutakse ka nais-Fischeriks
• 1984.a. omistati suurmeistri tiitel meeste males, on teine naine,kellele taoline tiitel on omistatud (esimene oli NONA GAPRINDASVILI) 
• on külastanud ka Eestit - esimesel korral päris ta,kas siinkohas ka mägesid on?Ikka on - vastasid võõrustajad ja viisid ta Suurele-Munamäele.Sellepeale ütles külaline muigega -teil,eestlastel,on ikka omapärane huumorisoon!

NONA GAPRINDASVILI

   - sündis Zugdidis, praegu 78-aastane

   - isa oli pedagoog,õpetas tehnikumis raamatupidamist, ema koduperenaine, peres 5 vanemat venda,kes kõik mängisid malet ja lubasid seda vahetevahel teha ka Nonal

   - alustas malemängu 5-aastaselt

   - suure male juurde aitas juhus - pioneeride maja maleturniiri eel haigestus üks vendadest ja tema asemele saadeti Nona,kes võitis endast vanemaid vastaseid ning treenerite tähelepanu oli kindlustatud

   - 15-aastaselt tuli G. maletšempioniks

   - on 5-kordne naiste male MM ja esimene naismaletaja,kellele on omistatud rahvusvahelise suurmeistri tiitel,11-kordne male OM võitja ja 2-kordne Euroopa tšempion

   - on esimene naine,kellele omistati tiitel "Male Oscar"

   - pärast NL lagunemist juhtis 1989- 1996 Gruusia Rahvuslikku Olümpiakomiteed

   - on olnud partei "Meie Gruusia"juht ja juhtinud opositsioonilist liikumist Rahvaassamblee

   - tema auks on Tblisi Parfümeeriatehasel "IVERIA" lastud välja parfüüm "NONA",parfüümi on kirjeldatud kui jasmiini, maikellukese ja õitsva bergamoni sooja aroomi, mis sobib edukale ärinaisele;tehas toodab parfüüme suurfirmade litsentsi alusel ja spetsialistid hindavad tehase toodangu kvaliteeti väga kõrgelt

   - on olnud tihedalt seotud maailma rikkaima grusiini BADRI  PATARKATSISVILIGA

   - poeg David on hetkel 47-aastane ja töötab Briti firmas,mis tegeleb demineerimistöödega maailma erinevates konfliktipiirkondades; poega - 23-aastane Leri ja 13-aastane Nikolos

ALEKSANDER METREVELI

   - hetkel 74-aastane,sündinud Tbilisis ja on maailma 5 paremiku hulka kuuluv tipptennisist

   - abikaasa Natella ,pojad Irakli 52 ja Aleksander 43,

   - lapselaps Irakli,21-aastane, mängib hetkel Tbilisi suurturniiril

   - mängib tennist alates 10-eluaastast

   - on olnud NSVL tšempion 17 korda ja Euroopa tšempion 9 korda

   - Davise karikamatšidelt on tema nimel 105 võitu ja see on kõigi aegade absoluutne rekord

   - 1962,olles 18-aastane,kuulus NSVL 10 parima tennisisti hulka ja ei loovutanud seda positsiooni 18 aasta jooksul

   - suurimaks võiduks peab pidama 1973.a. Wimbledoni turniiri võitjaks

   - unikaalne isiksus maailma tennise ajaloos,oli üks esimesi Ida-Euroopa tennisiste, kel õnnestus Davise karikal saavutada kõrge reiting

   - hariduselt ajakirjanik - 51-aastaselt lõpetas Tbilisi Riikliku Ülikooli, praegu elab ta töötab Moskvas ning on telekanali NTV Sport spordikommentaator

   - sidemed kodumaaga pole katkenud - tänu oma tuntusele toimuvad Tbilisis väga tihti Davise karikavõistlused

   - 35-eluaastal lahkus tippspordist, lahkus võitmatuna... Oli Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli ja Gruusia võistkonna treener, seejärel Gruusia Spordikomitee esimees. Üleliidulise Tenniseföderatsiooni president, aastaid tegutses Usbekistani koondvõistkonna konsultandina ja Vene Föderatsiooni turismi- ja spordiföderatsiooni komitee esimehe nõunikuna

   - ei kasutanud hüvesid, mida nautisid teme vastased... Saavutas näiliselt võimatu tänu fanaatilisele armastusele tennise vastu, sünnipärasele talendile ja isiksuseomadustele, kalduvusele keelduda elulistest naudingutest ja kehtestatud spordirežiimile

   - on üks esmesesi välismaalasi, kellele on omistatud Austraalia aukodaniku tiitel

   - Meie Toomas Leiuse mängupartner - pole küll grusiin ja maailmanimi, aga seotus on siiski selline, et neid tuleb paralleelselt käsitleda!

TOOMAS LEIUS

   - on hetkel 78-aastane, Eesti läbi aegade parim meestennisist, elutööautasu 2013.a.

   - spordiga alustas omal käel, tennisetreeningutel hakkas käima 10-aastaselt Kadriorus Evald Kree rühmas, ei paistnud oma füüsiliste võimete poolest üldse silma aga võrreldes teistega - auahnus ja tahtejõud, ta lihtsalt pidi võitma, kaotaja vastu polnud tal mingit huvi

   - õppis hästi,oli musikaalne ,elu oli tal palju muretum ja kindlam kui paljudel eakaaslastel

   -16-aastaselt tõusis NSVL esikümnesse ja püsis seal 16 aastat

   -18-aastaselt võitis Wimbledoni noorteturniiri, seni pole keegi eestlastest seda saavutust suutnud korrata

   - NSVL meistrivõistlustel sai ta 10 kuldmedalit ja ja kokku 30 medalit. On võitnud maailma ja Euroopa tipptennisiste ja kümneid rahvusvahelisi turniire.Tuli 23 korda ENSV meistriks ja 3 korda valiti ENSV parimaks sportlaseks

   - teda on iseloomustatud kui jonnakat ja ennasttäis sportlast, kelle loobumisi võistlustel tuli igal aastal arutada.TL tabas "Tähehaigus" - ta ei arvestanud treeneri soovitustega, hilines võistlustele ning alati leidus keegi "advokaat", kes aitas ta probleemid lahendada

   - lõpetas TPedI kehakultuuri ja laulmise erialal

   - kogu maailmas on hetkel tennise algõpetus muutunud tasuliseks - omal ajal jõudis TL tennisetreeningute kõrval käia ka muusikakoolis, mängida võrk- ja korvpalli või lauatennist ja lüüa õues vutti. Kool ei nõudnud palju aega, kodune õppimine võttis seda hoopis vähe.

   - TL esimeseks abikaasaks oli Anneliis-Mall Oja(Leius), lõpetas TPedI kehakultuuri erialal TLst aasta hiljem.Abielu kestis 7 aastat,abikaasa oli spordipedagoog ja treener,olnud naisvõimlemisrühmade juhendaja,võttis Eestis esimesena kasutusele lindimuusika ja popmeloodia.Praegu aeroobikatreener,on olnud TV ja ER võimlemissaadete juht ja autor.2006.a omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

   - teine abielu oli "Viru" varietee tantsijanna Ene Leiusega, abielu kestis 3 aastat, naine suri 26-aastaselt. Ene Visnapuuga tahtis TL olla ikka veel see,kellega vaimustusega järele vaadatakse - uus korter, haruldane mööbel, erakordsed riided - kõik pidi olema leiuslikult silmatorkav ja siia sobis ka üliefektne naine. Need, kes käisid "Kalevi" spordihallis NSVL meistrisarja korvpallivõistlusi vaatamas, panid kindlasti tähele,milliseks uudiseks kujunes mõlema abikaasa ilmumine oma kohtadele - igaüks saalis pidi neid märkama...

-TL oli 33-aastane kui ta mõisteti süüdi oma abikaasaga surmaga lõppenud kägistamise eest armukadedushoos - 8 aastat vabadusekaotust kuid juba 5 aasta pärast sai ta vanglast hea käitumise pärast välja.Naise surmas pole tunnistajaid kuid TL sõnade kinnitusel oli süüdlaseks 74-aastane Moskva Juudi Draama- ja Muusikateatri direktor, näitleja ja režisöör Juri šbulling, kellega TL tabas ta oma voodist. Naine oli kergete elukommetega ja ta pidas isegi päevikut oma armukeste kohta.

- oma kinnisoleku ajal rajas ta Rummu vanglasse ka tenniseväljaku, Murru vanglas tõi ta spordi juurde tulevase tuntud jalgratturi ja suurärimehe Oleg Ljadovi, kes hilisema NSVL koondislasena alustas oma karjääri vanglapäevilt. Oma esimeseks treeneriks on OL nimetanud TL

   - pärast vabanemist töötas treenerina ja mängijana Saksamaal Bochumis,kuuludes  samal ajal tenniseseenioride kõrgeimasse liigasse

   - töötas aastaid Gruusia ja Usbekistani võistkondade treenerina - need riigid kindlustasid talle hea töö,palga ja elamise - Eestis polnud seda suudetud hinnata

   -1997.a. tuli tagasi Eestisse ja asus tööle treenerina Kadrioru Tennisekeskuses, on olnud treener Evelin Ilvesele ja Maret Anile

   - esimesest abielust on sündinud tütar Doris,kes suri 21-aastaselt

   - olles 67-aastane, avastati TL eesnäärme vähk, haigusest õnnestus küll paraneda ja kuigi lootust anti väga vähe, jättis see oma jälje ja sestap TL enam pole võistelnud

   -TL on ise öelnud,et tennise kaudu tulevad sidemed, tennis avab uksi,millest muidu läbi ei pääseks.Karjäär on mind kokku viinud inimestega,kellest on saanud presidendid ja firmajuhid...

BIDZINA IVANIŠVILI

• valitsuserakonna Gruusia Unistus ja sisuliselt kogu riigi mitteametlik juht miljardär Bidzina Ivanišvili.
• sündinud 1956, Gruusia ettevõtja ja poliitik. 
• oli  2012 kuni 2013 Gruusia peaminister.
• Ta on gruusia rahvusest ärimees, kes oma varanduse teenis Venemaal äri ajades. 
• Tal oli kuni 2011. aastani Prantsusmaa, Venemaa ja Gruusia kodakondsus. Pärast seda kui Ivanišvili teatas soovist asutada partei ja osaleda 2012. aasta parlamendivalimistel, võeti talt Gruusia kodakondsus ära. 
• 2010. aasta seisuga kuulus Ivanišvili Forbesi hinnangul 5,5 miljardi dollari suuruse varandusega maailma 200 rikkaima inimese hulka.
• Gruusias on Ivanišvili tuntud filantroobina. Tema rahastamisel valmis aastatel 1995–2004 ehitatud Thbilisi Püha Kolmainu Katedraal. Väidetavasti toetab ta rahaliselt sadu või tuhandeid Gruusia intellektuaale, on rekonstrueerinud teatreid
• Väidetavalt on tema kodulinna inimestele arstiabi tasuta ning kohalikus haiglas käivad aeg-ajalt ajalt tööl välismaa parimad arstid
•  Tema arvates pole Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamine mõeldav enne kui Gruusiast saab demokraatlik õigusriik, mis on abhaaside ja osseetide silmis atraktiivne. Ta nimetas liitumist NATOga parimaks võimalikuks julgeolekugarantiiks Gruusiale, kuid leidis, et valitsus on selle võimaluse tükiks ajaks maha mänginud. Ivanišvili sõnul on strateegiline partnerlus USAga äärmiselt tähtis, kuid Gruusia ei peaks olema ühe riigi satelliit, suhteid tuleks arendada nii USA kui ka Euroopaga ja suhted Venemaaga tuleks korda seada.

 BADRI (ARKADI) PATARKATSHISVILI

   - teda peetakse kõige rikkamaks grusiiniks terves maailmas, tema varandust on hinnatud 6 miljardile USA dollarile

   - poliitiliste ambitsioonidega Gruusia-Venemaa ärimees

   -sündis Tbilisis religioosses juudi perekonnas

   - lõpetas Gruusia Poliitilise Instituudi

   - oli aktiivne komsomolitöötaja,sealt said alguse tema hilisemad tutvused ärimaailmaga

   - 24-aastaselt abiellus Inna Gudavadzega, 2 last, Ija ja Liana

   - 42-aastaselt abiellus salaja Olga Safonovaga - sellest kooselust sündis poeg David, kes on praegu 21-aastane

   - pärast BP surma tunnistati see abielu kohtu korras kehtetuks

   - BP võib pidad Gruusia spordi päästjaks, alates 2004.a. oli ta Gruusia Rahvusliku Olümpiakomitee president

   - tema teene seisnes selles,et ta peatas Gruusia sportlaste emigratsiooni mujale maailma

   - kui riik nmaksis OM võitjale 25 tuhat USA dollarit,siis BP summa oli kordades suurem - 225 tuhat USA dollarit 

   - talle kuulus telefirma IMEDI, sattus opositsiooni M. Saakašviliga, teda süüdistati riigipöörde katses ja ta kolis Suurbritanniasse 

- teenis oma hiigelvaranduse Boris Jeltsini valitsemisperioodil Venemaal riiklike tööstusettevõtete erastamisel

   - oli äripartner Boris Berezovskiga ja Roman Abramovitšiga

-   tal oli 120 ihukaitsjat ja nagu ta ise ütles - seda oli ikkagi vähe!

-   oli üks suuromanikest sellistel Venemaa suurfirmadel nagu alumiiniumigigant RUSAL, AVTOVAZ, AEROFLOT, telejaamad ORT ja TV6

   - toetas rahaliselt Rooside Revolutsiooni

   - ostis ära Tbilisi jalgpallikoondise Tbilisi "Dünamo" 

   - investeeris väga palju Suurbritannia ja Iisraeli

   - 2005.a valiti Ülemaailmse Juutide Kongressi poolt Ülemaailmse Juudi TV juhiks 

   - isiklike tutvuste kaudu tõi koos Berezovskiga poliitikasse Vladimir Putini

    - suri Londoni eeslinnas  52-aasta vanuselt,teda jäid leinama naine ja 2 tütart

   - tema surma põhjusi uuriti kõige kõrgemal tasemel kuna just sel ajal juhtus plutooniumimürgitus ka Litvinoviga aga lõplikuks diagnoosiks jäi ikkagi infarkt

   - tema viimased sõnad enne surma olid: tänu mulle sai Vladimir Putin Venemaa presidendiks.

ZURAB TSERETELI

•  gruusia päritolu Venemaa skulptor, 
• Venemaa Kunstide Akadeemia president 1997. aastast alates.
• Tema looming on pälvinud Venemaa riigivõimu (eelkõige aga Moskva endise linnapea Juri Lužkovi) poolehoiu, avalik ja kriitikute arvamus on olnud sageli halvakspanev. Talle on heidetud ette Moskva monumentaalprojektide monopoliseerimist ja pealinna stilistilise ühtluse rikkumist, gigantomaaniat, ebaproportsionaalsust ja halba maitset.
• 
  
• Headest suhetest linnapeaga on Moskvasse kerkinud hulgi Tsereteli töid. Sedavõrd palju, et rahvas (see õelam osa neist) ütleb, et nüüd on linnas Lenini ja teiste nõukaaja pronksist puuslike asemel kõik kohad Tseretelit täis.
• üha enam paistab Tallinna linnavõimu ja skulptor Tauno Kangro vahekord sarnane Moskva linnapea ja skulptor Zurab Tsereteli suhtele. Tallinn täitub Kangroga, Moskva Tsereteliga.
• 
  
• Kõige kurioossem näide Moskva linnapea ja jõulise ning hakkaja skulptori ladusast loomingulisest koostööst on Moskva jõest välja kasvav 98-meetri kõrgune Peeter I ausammas. 
• Tegemist on maailmas kõrguselt kuuenda kujuga. Haliseti ja kritiseeriti, ent seal ta seisab. 2008 toimunud küsitluse kohaselt arvati Tsereteli Peeter I skulptuuri maailma kümne kõige värdjalikuma rajatise hulka.
• Tsereteli oli seda skulptuuri pakkunud edutult reale Ladina-Ameerika riikidele, ka Hispaaniale ja USAle. See pidanuks kujutama hoopis kuulsat maadeavastajat Kolumbust ning pidi tähistama Ameerika kontinendi avastamise 500 aastapäeva. Ent kuna Kolumbuse monument mujal kaubaks ei läinud, tellis Moskva linnavalitsus selle lõpuks Vene laevastiku loomise 300 aastapäevaks - Kolumbuse pea asendati Peeter I omaga. Kas sellest tulenevalt või mis - igatahes valed laevad
• Tsereteli talendi austajad, loomulikult, võrdlevad ta võimsat skulptuuri kuulsa Eiffeli torniga Pariisis, mis esialgu samuti linlastele suurt ei meeldinud, kuid nüüd, teadagi, on see kole torn vaieldamatult linna sümbol.
• Pärast Moskva linnapea Yury Luzhkovi ametist lahkumist tahtsid nad Peterburi anda kuju, kuid nood keeldusid kategooriliselt sellest ebaõnnestunud suuremeelsusest. 
• 
  
• Moskva linnapea Juri Lužkov riietub väga tagasihoidlikult, kannab vana sonimütsi Lenini stiilis, kirjutab luuletusi ja kannab hoolt moskvalaste heaolu eest. Tõsi, tema naise varandust loetakse miljardites dollarites, mida teab kogu maailm, kuid sellest pole Moskvas kombeks rääkida.
• Riiklik skulptor ja sõber Zurab Tsereteli valas meeri pronksi: ümar ja lühike elus, on pronksist Lužkov mehine ja karm; oma võimsas käes hoiab ta hiiglaslikku luuda, millega pühib Moskvast minema rotid ja muu rämpsu; luua külge on kinnitatud latern, mis valgustab puhastamisteed. Siinkohal on huvitav meenutada, et luud on Venemaal juba olnud võimusümboliks – Ivan Groznõi opritšnikud sidusid sadulate külge luuad ja koerasabad, mis tähendas – me teenime Groznõid nagu koerad ning pühime luudadegaVenemaalt kõik halva.
• Selleks, et inimesed ei kahtleks selles, et Lužkov neid truult teenib, kujutas Tsereteli teda auklikes saabastes. Meer rügab rahva heaks nõnda, et viimasedki jalanõud on läbi! Luuaga pühib ka Lenin revolutsioonijärgsetel propagandaplakatitel.
• 
  

• Zurab Tsereteli pälvis koos režissöör Nikita Mihhalkoviga tähelepanu 2009  aasta oktoobris, kui nad kirjutasid Venemaa presidendile Vladimir Putinile avaliku kirja, milles palusid teda jääda edasi kolmandaks ametiajaks Venemaa juhiks. Selliseid avaldusi tehti palju, kuid Tsereteli-Mihhalkovi oma paistis silma nõretava stiili poolest. Kiri algas sõnadega “Mitmekordselt austatud Vladimir Vladimirovitš!” ja edasi väitsid autorid, et kirjutavad 65 000 Venemaa kunstniku nimel.
• 
  
• Skandaalne vene skulptor Zurab Tsereteli lõi kahemeetrise pronkskuju Walesi pintsessist Dianast, mis kriitikute sõnul on tema hiigelsuurte töödega võrreldes üsna igav.
• 
  
• (2018): New Yorgis ÜRO peakorteri territooriumil paikneb Nõukogude vene skulptori Zurab Tsereteli loodud kompositsioon „Headus võidab kurjuse”, mille NSV Liit kinkis ÜROle 1990. aastal. Pronksist monument kujutab Püha Jürit, kes torkab odaga läbi Nõukogude ballistilise raketi SS-20 ja USA Pershingi, millest said külma sõja lõppemise sümbolid.
• Kui skulptuur valmis sai ja ÜRO aeda püsti pandi, siis selgus, et selle postamendis on raketiosad koos salaelementidega. Suurte pingutustega õnnestus salastatud kraam skulptuurist välja koukida, enne kui USA eriteenistused need avastada jõudsid.
• 
  
• Tbilisis asub Zurab Tsereteli Moodsa kunsti muuseum.

GIA KANTŠELI

• sündinud 1935 Thbilisis,  gruusia helilooja.
•  alates 1971. aastast Thbilisi Rusthaveli teatri muusikadirektor.
• Aastal 1991 asus ta elama Berliini ning alates 1995. aastast elab Antwerpenis.
• Ta on kirjutanud seitse sümfooniat, ühe ooperi, kammermuusikat, koorimuusikat, teatri- ja filmimuusikat.
• 
  
• Et anda eestlastele aimu Kantšeli suurusest, tasub teda kõrvutada Arvo Pärdiga. Ühtlasi on Kantšeli ja Pärt põlvkonnakaaslased, kelle loomingus on mitmeid ühisjooni, ning hoolimata vahendite erinevusest saavutavad heliloojad oma teostes sarnaseid tulemusi. Nagu Pärdil, on ka Kantšeli muusikas aeglus väga pingeline ning helilooja oskab hapraid helisid dünaamiliselt kõrvutada jõuliste kõlamassidega.
• Samuti on Kantšeli ammutanud loomingulisi impulsse vanast muusikast, eelkõige ainulaadsest gruusia rahvamuusikast. Kui idamaade rahvamuusika kipub üldiselt olema ühehäälne, siis Gruusiat iseloomustab unikaalne mitmehäälsus. Seda on euroopalikus süsteemis raske millegagi võrrelda, kohati meenutab grusiinide rahvalaul joodeldamist.
• Eesti muusikutega on sidemetega  sõlmitud juba enam kui kolm aastakümmet tagasi. Ja need  pole pelgalt sõprussuhted, vaid ka praeguseni toimivad töökontaktid selliste dirigentidega nagu Tõnu Kaljuste ja Andres Mustonen. Mõlemad on juhatanud Kantšeli teoseid väljaspool Eestit ka suhteliselt hiljaaegu.
• Kontrastide guru - Kantšeli loomingulist käekirja võib üldiselt iseloomustada kui väga dramaatilist, kohati traagilistki, samas ka kui vaimset ja ülimalt kontrastirohket väljenduslaadi. Tema teostes on tihtilugu kõrvuti nii plahvatuslikud, purustava jõuga kulminatsioonid kui ülivaikne kõlaline tardumine kuhugi olematuse piirile, nii kurjakuulutavalt haamerdavad rütmid kui tundeline, habras meloodilisus. Tema muusikas  võib korraga kuulda selliseid vastandeid nagu ülimalt lakoonilised, vaid kahe-kolmenoodilised minimalistlikud motiivid ning ülitihedad ja monoliitsed, äiksemürinana rulluvad orkestrimassiivid. Lisaks kohtame mõnes tema teoses veel polüstilistlikke vihjeid barokiajastule, vahel harva ka võrratut muusikalist huumorit (nt „Eine kleine Daneliade” kui tema filmimuusika show).

NIKO PIROSHMAN

•  gruusia iseõppinud maalikunstnik (alustas maalimist 1895. aastal), primitivismi esindaja. Sünd Mirzaanis. 
• gruusia kunstile alusepanija ja rahvusliku identiteedi sümbol
• 
  
  Tänapäeva käsitluste järgi on Pirosmani looming osa 20. sajandi alguse avangardist. Kunstniku eluajal ammutasid tema kunstist jõudu ja julgust noor Marc Chagall, hiljem on Pirosmaniga loomingulisse dialoogi astunud Pablo Picasso,  
• gruusia 1-larisel rahatähel
•  - mõne inimese elu saab legendiks juba tema eluajal,selliseks osutus ka NP elu, mis koosneb lõpututest legendidest ja mõistatustest
• - sündis Kahheetias väikeses külakeses talupoja perekonnas, oli pere noorim laps; pere ei elanud ei rikkalt, aga võib öelda, et ka mitte kõige vaesemalt -o li väike viinamarjaistandus ja lehma- ning lambakari
• - esimesed tugevad emotsioonid olid seotud pere- ja külaeluga, kuigi enamuse oma elust veetis ta Tifilisis, kuhu ta esimest korda sattus tänu oma vanemale õele
• - pärast õe surma oli poiss sunnitud uuesti tagasi minema maale kuid siis surid isa, ema, ning teise õe mees polnud nõus võtma Nikot oma pere liikmeks
• - peavarju pakkus isa endise tööandja Kalantarovite pere, kus oli palju lapsi; tegemist oli rikka armeenlaste perekonnaga, kus NP veetis ligi kümmekond aastat
• - 27-aastaselt armus peretütresse kuid Lisabeth jäigi tema elu esimeseks suureks armastuseks - sotsiaalne seisus-rikas ja vaene-ei lubanud saada noortel üheks pereks
• - sellest arenes konflikt, NP lahkus Kalantarovite juurest ja ei pöördunud sinna enam kunagi tagasi
• - esimese armastuse purunemine tegi Nikole palju valu ja ta asus tööle raudteele, kus töötas 4 aastat konduktorina; oma tööga ta eriti hakkama ei saanud, pidevalt trahviti selle eest ja lõpuks lahkus ta sellelt töölt ise - peamiseks põhjuseks oli aga asjaolu,et ta ei saanud maalida
• - NP peetakse naivistliku suuna üheks suurimaks esindajaks terves maailmas; ta oli iseõppija, saades oma tarkused rändkunstnikelt ja nagu ikka - kuulsus jõudis kohale alles pärast NP surma
• - NP oli terves Tifilisis ainuke kunstnik, kel polnud oma ateljeed; elatist teenis ta trahteritele ja kohvikutele siltide maalimisega ja tellimuse korras tegi ka portreesid ning peolaudade taga istuvaid seltskondi; töötas minimaalse tasu eest, rahuldudes tihtipeale vaid pakutava söögi ja joogiga
• - tal oli palju sõpru ja kõik armastasid teda; teda tundis kogu linn sest kogu nö.reklaam eraettevõtjatele tuli tema pintsli läbi; kuna lõuend oli kallis, maalis ta enamasti otse vakstule, millega trahterites ja kohvikutes olid kaetud lauad; ta ei kruntinud värvidega vakstu tagafooni ja joonistas nii peaaegu kõik oma tollased tööd
• - suhtlemises oli ta napisõnaline,seda aga mitte oma sõpradega; paistis silma omamoodi riietumismaneeridega ning sai tänu sellele hüüdnime "krahv"
• - pealinna kuntnike jaoks oli ta tundmatu kuju ja erihariduse ning oma ateljee puudumise tõttu temaga kontakti ei otsitud
• - 1905.a. kevadel tuli Tifilisisse külalisetendusi andma Pariisist pärit meie mõistes varieteetrupp, mille koosseisu kuulus ka üle-euroopaliselt tuntud 20-aastane lauljanna ja tantsija Margarita ;tung etendustele oli suur ja üks paljudest, kes trupi kava nägid, oli ka NP
• - ta saabus etendusele juba siis kui see oli alanud; istus lauakese taha otse lava vastas kuid loobus talle pakutud söögist ja veinist; teda haaras palavikutaoline värin ja ta ei suutnud silmi pöörata laval esinevalt Margaritalt; segasena lahkus ta enne etenduse lõppu saalist
• - järgnevatel päevadel müüs ta maha kogu oma maise vara, mida ei õnnestunud müüa, selle jagas ta tasuta vaestele ning saadud raha eest ostis kokku mitu kaarikutäit lilli-erinevates värvides roose, akaatsiaid, iraani sireleid, pojenge, anemoone...Saadud lilledega puistasid ta sõbrad üle kogu pisikese tänava ja võõrastemaja esise
• - ühe legendi kohaselt ei teinud M sellisest komplimendist väljagi ning meeleheitele viidud Niko suudles pisarsilmi tänavale tolmu jäetud tantsijanna jalajälgi; teise versiooni kohaselt väljus M tänavale ja suudles Nikot kirglikult huultele ning andis talle edasi kutse ja priipääsme oma etendusele kuhu Niko aga oma ujeduse tõttu kunagi ei jõudnud; varsti lahkus trupp pealinnast ja N ning M ei kohtunud enam kunagi
• - sõpradele ei öelnud ta põhjust, miks pärast trupi lahkumist veetis kunstnik niipalju aega postkontoris ,läkitades sealt kirju, mille sisu ta ei avaldanud ka parimatele sõpradele; 4 aastat hiljem, 1909.a. maalis ta pildi "Näitlejatar Margarita"
• - täielikult laostunud kunstnik Nikola nagu rahvasteda kutsus, hakkas ohtralt tarvitama alkoholi, ta jõi iga päev ja oma elupäevade lõpuni; samas ei seganud alkohol tal töötegemist-ta maalis varahommikust südaööni ning talle viirastus Püha Georgi, kes käskis tal aina töötada nii päeval kui öösel
• - NP ande avastasid vennad Stanevitšid, kes olid kunstimaailmas tuntud tegijad; nad tegid Nikole reklaami ja nii võeti ta lõpuks kolleegina vastu Tifilisi kunstnike hulka; korraldati personaalnäitus, mida saatis menu
• s- kuid siis kirjutati leheveergudel tema kohta kellegi kadetseja poolt laimav artikkel ning lisaks veel õnnetu armastus - Niko murdus lõplilkult ega taastunud enam kunagi; ta hakkas pidevalt vahetama asukohti, ööbides keldrites ja kangialustes ning muutus sagedaste elupaikade vahetuse tõttu isegi sõpradele kättesaamatuks
• - algas I Maailmasõda, trahterid ja kohvikud sulgesid uksi ja NP jäi ilma sissetulekust; tänu oma eluviisidele elas ta pidevas alatoitluses ja külmas ja see viiski tema letaalsele lõpule
• - sõbrad leidsid ta haigena keldrist,viisid haiglasse kus ta praktiliselt kohe suri; maeti vaeste ja kodutute ühishauda aga täpsemalt ei teata tema matmispaika siiamaani
• - 1968.a toimus Pariisis Louvris tema personaalnäitus, mida saatis tohutu menu; ühel päeval sisenes näitusel eideke, seljas ilmale mittevastav kantud ja peetud soe riietus, käes kirjadepakk; ta peatus maali "Näitlejatar Margarita" ees, vaatas sedakaua ning hakkas nutma; tema palvel pildistati teda selle maali taustal kuid paraku läks see pilt kaduma küll on aga säilinud foto, kus ta poseerib näituse korraldajatega, taustaks ikkagi NP loodud maal
• - Gruusia delegatsioon ei julgenud kirjadepakki vastu võtta kuna otsene kontakt välismaalteasga võis lõppeda suurte pahandustega; nii ei teata siiamaani, mis nendest kirjadest saanud on ja millest seal kirjutati; M ise suri kõrges vanaduses,olles ligi 80-aastane kuid tema surma täpset daatumi ja matmiskohta pole siiani teada
• - loo lõpetuseks: Raimond Pauls kirjutas meloodia 1960ndate lõpus laulule "Davaja Marina",sõnad kirjutas Leon Bredis ja esitas seda Läti tolleaja tuntuim estraaditäht Larissa Mondrus, hiljem ka Aija Kukule; laul rääkis ema ja tütre saatusest; aastaid hiljem kirjutas samale meloodiale uued sõnad 20.sajandi keskpaiga üks tuntumaid poeete Andrei Voznessenski, kes on kümnete laulusõnade autor ning teinud palju koostööd ka Raimond Paulsiga. AV pani luulesse ümber Konstantin Paustovski kirjutatud proosateose, mis räägib NP ja M armastusloost; "Miljon helepunast roosi"- Alla Pugatšova ja meie Üllar Jörberg... Laulu inspiratsioon saadud legendaarsest eespool kuuldud loost; tänaseks on seda esitanud sadakond erinevat lauljat üle kogu maailma, erit populaarseks kujunes hitt Jaapanis ning aastaga pärast AP poolt laulu esmaesitust müüdi ainuüksi tollaes NSVLs seda plaati ligi 6 miljonit. Diivale endale see laul aga ei meeldinud - ta oli ära hellitatud heliloojate poolt, kes kirjutasid laule spetsiaalselt ainult temale. Mida vähem AP aga laulust vaimustatud oli,seda populaarsemaks meloodia muutus!
• - NP tööde enamus asub Gruusias kuid palju on tema töid ka välismaal erakogudes; selle aasta suvel oli tema suur näitus ka Eestis Mikkeli majamuuseumis; NP loomingut on kõrgelt hinnanud Pablo Piccasso, kes on öelnud - kui me oleksime kohtunud Nikoga tema eluajal,oleksid meist saanud suured kolleegid ja sõbrad samaaegselt
• - Tallinnas asub restoran ja kohvik Pirosmani,kus pakutakse autentset gruusia kööki

• Tasub meenutada kas või Georgi Danelia “Mimino” lüürilisi viise. Nii, nagu filmist on mõned fraasid klassikaks saanud, jääb endiste liidurahvaste mällu vist veel kauaks püsima melanhoolne lauluke “Tšito-grito, tšito-margarito”, mis oli pidevalt huulil lendur Valikod kehastanud Vahtang Kikabidzel.
  Neid laule on muidugi rohkem. Meenub üks veelgi vanem Danelia linateos, 1969. aastast pärit “Ära kurvasta”. Raske on kujutada filmi ette ilma algusmeloodiata, gruusia mitmehäälsusest inspireeritud elurõõmsa duetita. Olgu kuidas on, meeleolukuselt ei jää 20. sajandi akadeemilise muusika suurkuju sugugi alla teistele filmimuusika meistritele, nimetatagu või Nino Rotat või Michel Legrand’i.
  Nii et lisaks tõsisele repertuaarile on Kantšeli loonud väga südamlikku muusikat. Nüüdismuusika juhtfiguuride kohta kasutatakse trafaretsuseni selliseid sõnu nagu “jumalik”, “geniaalne”. Ent kui paljud neist saavad Kantšeli kombel hiilata sellega, et nende muusikat võib iseloomustada sõnaga “sõbralik”?