Šota Rustaveli

• Kirjutas "Kangelane tiigrinahas. Tema elust pole palju teada, kuid elab iga grusiini südames ja iga linna peatänaval. 
• Ei tea, kuna sündis – 1166 on tinglik
• Ei tea, kuna suri – kus suri, õppis, kes ta oli
• Tõenäoliselt kirjutas "Kangelase tiigrinahas" mitte enne 1148 ja mitte pärast 1207 – sest poeemis räägitakse kuninganna Tamaarist, kes astus G troonile 1148 ja 1207 tegi oma kaasvalitsejaks poeg Georg IV Laša – see fakt peaks poeemis kajastuma, kuid seda pole.
• 
  
• Kuni tänaseni puudub poeemi usaldusväärne tekst – st mis on Rustaveli sulest ja mis hilisemate ümberjutusstajate oma.
• Kõik materjalid, mis võiksid miskit öelda, on igaveseks kadunud 13 saj mongolite vallutusretkede käigus.
• 
  
• Elulugu: üheski vene kroonikas teda kui kroonikakirjutajat ei mainita. Napid andmed tulevad 4-6 saj hiljem – aga kui õiged need saavad olla?Poeemis endas on mõned vihed, kuid nendestki ei tea, kas R enda või hilisemate lisandustena.
• Poeemist tuleb välja nimi Rustaveli (tegelikult küll Rustveli) – see ei ole perenimi, sest perenimesid tolle aja Gruusias veel polnudki. See on hüüdnimi kas põlvnemise või sünni-/ elukoha järgi – järelikult pärit Rustavist või Rustavi valdaja.
• Kuid Rustavi-nimelisi kohti on G-s kaks.
• Poeemist selgub, et oli haritud – tundis mitte ainult G kultuuripärandit, vaid ka antiiki, idamaade ja bütsantsi kirjandust ja filosooiat. Tsiteerib Platonit. Kust ta võis sellise hariduse saada?
• Teadlased on avastanud palju eluloolisi vihjeid G rahvaluulest – üks pärimus jutustab koguni poeedi eluloo sünnist surmani. Sündinud Mesheti Rustavis, piirkonna valitseja peres, 7-aastaselt jäi orvuks, klooster võttis kasvatada, õppis Ikalto akadeemias (üks kahest vanast G akadeemiast), tema õpetaja esitles 16-aastast noormeest kuninganna Tamaarile, see saatis poisi 6 aastaks Ateenasse, pärast oli veel Jeruusalemmas. Oli polüglott – kreeka, Araabia, pärsia jt keeled. Eriline huvi Homerose vastu. G-s levis kuuldus, et koju tuleb kõige targem grusiin, võeti austusavaldustega vastu. Kuninganna nimetas ta oma vesiiriks = esimeseks ministriks. Š armus, aga kuninganna ei saanud alama naiseks saada. Hiljem veel üks õnnetu armastus, edasi kloostrisse.
• Rahvajuttudes palju R armastusest. Erinevad versioonid – leidis, ei leidnud vastuarmastust. Või hoopis kuninganna oli armunud. Igatahes mitte õnnelikud, vaid südamevalu lood.
• Poeem v populaarne, g folklooris on palju „Tarieliaanide (peategelane on Taril) nime ll tuntud poeemivariante. Teadlased on vaielnud, kumbapidi oli – kas enne lood ja siis poeem, nüüdseks ollakse arvamusel, et enne poeem ja siis lood.
• 
  
• Jeruusalemmas asuva Püha Risti kloostris on ŠR portree. Sama kloostri „Eestpalvete raamatusse” on märgitud keegi „vesiir Šota”.
• 
  
• Poeemi sisu: vanimad ärakirjad on 15-16 saj-st. keskajal iga ümberkirjutaja lisas veidi enda poolt kirjutatavasse. Seega on iga tänaseni säilinud variant justkui uus lugu.
• Jubaa poeemi esimene väljaandja, kuningas Vahtang seisis sellesama probleemi ees – milline on kõige originaalilähedasem? Lasi hoolega kõiki olemasolevaid variante võrrelda, tegi nn suurpuhastuse.
• Jälle keegi ei tea – äkki R ise kirjutas ka mitu versiooni erinevate edasiarendustega? Igatahes kõik gruusiakeelsed väljaanded erinevad üksteisest ja R juubelite puhul avaldatakse 3 erinevat versiooni. Üks kaheköiteline, akadeemiline, koos kõigi edasiarendustega; teine Vahtagi väljaanne ja kolmas kompromissversioon.
• Isikukultus on isegi selle poeemiga seotud – Stalin oli harjunud lugema ühte versiooni, armastas seda väga ja oli väga nördinud kui kuulis, et teadlased kavatsevad midagi välja visata. Toetas oma autoriteediga nn „mitteteaduslikku varianti”.
• 
  
• Kolmas mõistatus on sisu – vana, keskaegse kristliku mõtteviisi asemel, kus inimene on tavaliselt nagu nukk allutatud tegutsema kõrgema jõu, Jumala ettekirjutuste järgi – siis siin renessanslikku rõõmsa- ja vabameelsust, inimese, tema mõistuse ja tunnete ülistamist. Armastus, sõprus, sõbravendlus – need on põhilised ideelised motiivid. Uus suhtumine armastusse – usu seisukohalt on mehe ja naise armastus patt, kuradi kiusatus, R kuulutab selle armastuse inimloomuse kõrgeimaks avalduseks.