Batumi

Kolhise kuningriik, ssaladusliku kuldvillaku maa Adžaaria, kus inimesed elasid juba 25 000 a tagasi,  on nagu “riik riigis”, olles üks kolmest Gruusia riigi koosseisu kuuluvast autonoomsest vabariigist. Ülisoodne asukoht ja strateegiline positsioon meresadamana ja võrratu kuurordina Musta mere rannikul, riigipiir Türgiga ja hea põllumajanduspiirkond koos subtroopilise kliimaga teevad Adžaariast Gruusia jaoks üliolulise piirkonna. Kohaliku põliselanikkonna moodustavad adžaarid – ainsad islamiusulised grusiinid kogu riigis. See omapärane fakt seostub ajaloos kahjuks adžaaride jaoks üsna verise ja hävitusliku Türgi ikkega (16. sajandil), mil kogu kohalik rahvas sundkorras islamiseeriti.

Alexandre Dumas on oma Kaukaasia reisikirjades öelnud, et G on tervenisti nagu imekaunis nõiutud naine. Kuldvillakut otsides röövisid Kreeka meresõitjad Kolhise kuninga imekauni tütre Medea. Põlevas kaarikus mööda taevalaotust röövlite käest põgenedes pildus Medea alla maa peale leegitsevaid kive. Õks Medea kaariku põletavatest kividest langes Saaremaale - sellest sündis Kaali järv.

Kuldvillak oli vanakreeka mütoloogias kullast jääranahk.
Kuldne lammas oli saadetud jumalate poolt, et päästa Kreeka kuninga Athamantuse lapsed ja viia need Kolhidasse. Hiljem ohverdati oma päästja ning tema kuldne nahk kingiti Kolhida kuningale. Kuidas see nahk varastati, räägib hästi tuntud müüt Argonautide kohta.

Valitseja Athamas jättis oma naise Teeba printsessi Ino pärastmaha  ja ajas naise minema, kuid lapsed, kaksikud Phrixose ja Helle jättis enda kasvatada.

Ino sai Athamasega kaks poega. Oma kasulapsi Ino vihkas. Ta kõrvetas ära kogu seemnevilja, nii et seeme ei idanenud. Kui rahvas läks oraaklilt nõu küsima, mida ikalduse vastu teha, sundis Ino oraaklit vastama, et Phrixos tuleb jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma.

Kuuldus sellest jõudis ka laste emani, kes palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis ema jäära lahti. See tormas altari juurde, haaras ohvriks määratud poisi ja tema õe ning kandis lapsed läbi õhu minema.

Jäär lendas kirdesse üle Egeuse mere. Kohal, kus Euroopat eraldab Aasiast kõigest kitsas väin, kukkus Helle jäära seljast merre ja uppus. Seda väina hakkasid kreeklased kutsuma Hellespontoseks ehk Helle mereks. Tänapäeval nimetatakse seda väina Dardanellideks.

Jäär lendas edasi piki Külalislahkusetu mere (tänapäeval Musta mere) lõunarannikut, kuni jõudis Kolchisesse (tänapäeval Lääne-Gruusias asuv Samegrelo ja Imerethi piirkond). Seal jäär maandus.

Phrixos jäi Kolchisesse elama ja sealne kuningas Aietes andis talle oma tütre Chalkiope naiseks. Tänutäheks ohverdas Phrixos oma jäära Zeusile ning kinkis selle naha, kuldvillaku, Aietesele. Aietes riputas selle Arese hiide, kus seda valvas lohe. Phrixose saatuse kohta pärast abiellumist puuduvad andmed. Jäärast sai Jäära tähtkuju.

Iolkose kuningas Pelias käskis varsti pärast seda oma vennapoja Iasonil 

kuldvillaku Kreekasse tagasi tuua, lubades talle selle eest oma trooni. Selleks pani Iason kokku laeva "Argo" meeskonna, keda argonautideks kutsutakse. Aietese tütre Medeia abiga sai Iason kuldvillaku kätte, viis selle Iolkosesse, sai kuningaks ja abiellus Medeiaga. Kuldvillaku edasine saatus on teadmata.

Kolhise kuningriik oli väga rikas mineraalide poolest. Kaevandati kulda, hõbedat. Kaitsesid ja valvasid draakonid. Kolhise kuningal oli tütar Medeia, väga tark, oskas teha loodusravimeid. (meditsiin - Medeia) Valmistas esimese esimese dopingu, mis aitas mehi sõjas ja ka tema peigmeest Iasoni. Ka Hippokrates on öelnud, et meditsiin algas Medeiaga.

Iidne Kolhida asus Lääne-Gruusia territooriumil ja selle pealinnaks oli tänapäeval linn Kutaisi. Antud legendi hiilgav minevik mattub kesklinna monumentaalses Kolhida purskkaevus. Purskkaev on kaunistatud kolmekümne kullaskulptuuriga, millest on kaevamiste käigus leitud ka jooniste koopad. Nad ütlevad, et see on kõige kallim purskkaev kogu Gruusias! Batumi kuurordis asub tuntud Medea kuju kuldse lambanahaga, mis on paigaldatud 2007. aastal Euroopa väljakule.

Batumi on teenitult uhke oma ajaloo üle ning selle üheks kõige väärikamaks väljenduseks on iidse Kolchise (Adžaaria piirkonna muistne nimi) seotus Vana-Kreeka müüdiga kuldvillakust ja argonautidest.

On veel teinegi müüt, mida kõik teavad, kuid antud piirkonnaga seostada ei oska – just Kolchise kalju külge lasi Zeus aheldada Prometheuse, sest too oli julgenud varastada taevast valguse ja kinkinud selle inimestele.
Prometheuse vabastas ahelaist ei keegi muu kui Herakles. Vaat nii vägevate meeste maale olete sattunud!

Muide, Kolchises vermiti ka Gruusia esimene münt – tetri, ning kui 1990. aastal iseseisev Gruusia taas oma raha sai, pandi müntidele selle auks ka nimi.

Adžaaria autonoomne piirkond oli veel alles hiljaaegu  sarnaste separatistlike kalduvustega nagu Gruusiast nüüdseks „eraldunud“ Abhaasia ja Lõuna-Osseetia. Erinevalt viimastest suutis president Šakaašvili piirkonna tugevalt Gruusia külge liita, kuigi piirkonna autonoomsus säilitati.

Kaheksakümnendate lõpus sai piirkonnas aga võimule Aslan Abašidze, keda meenutatakse karmikäelise maffiapealikuna, kelle valitsusajal oli Bathumi üks korrumpeerunud urgas, või hoopis Adžaaria piirkonna jõukuse tagajana.

Abašidzel oli oma majandus, oma piiripunktid, oma armee ja Batumis resideeriva Vene sõjaväe toetus. Ka seal oleks võinud sõjaks minna. Alles rooside revolutsiooni järel jäi Abašidze klann võimust ilma, õigemini härra põgenes Moskvasse. 2007. aastal kadus sealt ka Vene sõjavägi — enne tähtaega, lubatud oli jääda veidi kauemaks. Pärast 2008. aasta Vene-Gruusia sõda, millega peale Lõuna-Osseetia jäädi ilma ka Abhaasia sadamatest ja kuurortidest, hakkas Saakašvili Bathumit aga hooga arendama.

Musta mere soolasisaldus on kaunis kõrge, kõikudes 18-30 % vahel. See on ligi  pool maailmamere soolasusest. 

Batumi, Adjara piirkonna pealinn, on elanike arvult teine linn Gruusias: inimesi elab seal veidi enam kui Tartus, umbes 160 000. Suurem linn on vaid pealinn Tbilisi, mis oma 1,1 miljoni elanikuga on ühtlasi ainuke miljonilinn Gruusias. Batumi lennujaam asub umbes sama kaugel kui Tallinna lennujaam kesklinnast, kuid seda teekonda läbides erineb Batumi elukeskkond märkimisväärselt Tallinna omast.

Bathumi subtroopiline kliima ja selle mõjul vohav loodus meelitab tegelikult iga ilmaga. Septembri lõpus saab näiteks öösel Mustas meres ujuda. Iseenesest tundubki septembri lõpp päris mõnus külastusaeg — põhiline turistimass on läinud.

• las Vegas ja Manhattan korraga
• rajatud kreeklaste kolooniana, kust ka tema nimi - "bathis limin" = sügav sadam.
• 17 saj anneteeris linna osmanite riik, 1873 liideti Venemaaga, 1918 läks Türgile, sama aasta detsembris 1,5 aastaks Suurbritanniale, 1921 sai lepinguga Nõuk Liidule ja Adžaaria pealinnaks.
• 180 000 elanikku
• Gruusia olulisim sadam. Azerbaidžaani nafta on see, mis siitkaudu erinevatesse maailma nurkadesse teed alustab.
• Promenaad 6 km
• Promenaadil "EL vaip" - sinine, mille sees öösel kollased tähed
• Ali ja Nino monument, liikuv skulptuur "Armastus", 2010, kaks 7m pikkust inimest teraskonstruktsioonist, mees ja naine, kes 8-10-minutiliste intervalliga liiguvad teineteisega kokku ja ühenevad terveks skulptuuriks. Moslemist aseri poiss - kristlasest gruusia tüdruk. Bakuu autori Akurbain Saidi (pseudonüüm) romaan 1918 - 20. Ka samanimeline film on olemas.
• Medeia kuju kuldse lambanahaga on paigaldatud 2007. aastal Euroopa väljakule. Või siiski Prixos???
• street art
• 145 m tähestiku torn
• Kesklinna on keegi kohalik rikkur rajanud itaaliapärase väljaku piazza. 
• Tänavad K. Gamsakhurdia ja Z. Gamsakhurdia - Konstantin (isa) ja Ziviad (poeg). Isa on 20. sajandi olulisim novellist Gruusias, üks väheseid kirjanikke, kes elas üle Stalini repressioonid, sh vangistuse Valge Mere ääres. Poeg nõukogude-aegne dissident, valiti 1991 Gruusia 1. presidendiks. Suri kahtlastel asjaoludel kodusõjas 1993. 
• Kõrgeim hoone Gruusias ja kogu Kaukaasias asub ka Batumis. See on Batumi tehnoloogiaülikooli hoone, mis on sarnane sinisevalge neljapoolse nõelaga. Selle kogupikkus koos spiraaliga on 200 meetrit ja ligikaudu poolel kõrgusel on kuldne vaateratas.
• Muuhulgas on juba paberil uue akvaariumihoone ja delfinaariumi projektid, mis tõotavad ultramoodsa, kuid paraku kohalike jaoks üsna kalli Europargi (kohalik tuliuus teemapark)
• Kuigi juba olemasolevate hotellide tase on väga kõrge ja neid tuleb aina juurde, peetakse siinset Sheratoni hotelli kogu Gruusia parimaks.
• Muidugi ei saa ega tohigi mööda vaadata tõsiasjast, et need hotellid on siin kõik ikka vapustava kliima ja Musta mere soojade lainete pärast – on ju tegu Gruusia suurima kuurordiga. Kokku võib Gruusia uhkeldada aga koguni ligi kahesaja ravikuurordiga (Batumi kõrval on suurimad merekuurordid Kobuleti, Sarpi, Gonio, Kvariati). Kuid Gruusia on kuulus ka oma mineraalveeravilate nagu Borjomi, Nabeglavi, Nunisi ja üliheade raviomadustega mineraalvee poolest.
• Vene tsaaririigi ajal oli Gruusia nii tsaari kui kogu aadlikkonna peamiseks suvituskohaks mitte ainult kliima, vaid ka rohkete perekonnasidemete tõttu. Õnneks on tänaseni säilinud palju nende suvelosse ja kauneid linnavillasid, mille poolest Batumi on eriti kuulus.
• Tõelise Musta mere kuurordina näitab Bathumi külastajatele ka delfiine, kusjuures sealne oligi esimene delfinaarium kogu Nõukogude Liidus.
• Rannaga on nii, et seda katvad meres siledaks lihvitud kivid olevat talla all nagu mõnus massaaž ja mingeid plätusid polevat vajagi. Vähemalt nii väitis mulle mitu promenaadil kohatud kohalikku. Seda ärge muidugi uskuge, ei ole see kividel patseerimine mingi lust. Massaaži saab, ent Poseidon pole oma tööd ikka nii põhjalikult ka teinud, et kõik rannakivid siledad oleksid. Lamada on neil aga hea ja eriti mõnusaks teeb selle asjaolu, et rannapäeval jõuavad sinuni ise nii kuumad hatšapurid, keedetud mais kui ka puuviljad — usinad kaubitsejad, peamiselt vanadaamid, veedavad päevi vaiksetel sammudel rannajoont mõõtes.
• 
  
• „Saakašvilita ei oleks siin midagi,” kinnitavad paljud kohalikud. Ehkki praegu on tegu mehega, kes on juba ka Ukrainas pärast mõningast Odessa kuberneri kohal tegutsemist paariastaatuse saanud, armastavad Bathumis teda endiselt paljud. Mööda Musta mere kallast vonkleb Bathumis palju sellist, mis rajatud Saakašvili ajal ja temaga seoses.
•  Öösel püüab pilke Tähestiku torn, spiraalse ilmega karkass, millel valgustatud kõik Gruusia tähestiku tähed. Õhtul ilus värvidemäng. Tähestik on siin ilmselge uhkuse asi — ikkagi väike riik ja keel, mil on täiesti unikaalne tähestik. Seega väärib eraldi torni! Valmisid nii torn, seda ümbritsev väljak kui ka väljaku teises servas pilku püüdev hiiglaslik liikuv armastajate kuju taas kord Saakašvili päevil. Liftiga saab üles, tasuline.
• Ahjaa, küllusemaa Gruusia juurde käib veel kuldsete kuplitega torn, kust ajalt purskavat kraanist puhast alkoholi, tšatšat. Millal täpselt, on ebaselge. „Kord aastas!” kinnitab üks kohalik. „Iga päev kümme minutit!” teatab teine. Olgu kuidas on, tegu on Bathumi linnavalitsuse mõttevälgatusega, mille teostamiseks kulutati väidetavalt pool miljonit dollarit. Tšatšapurskkaev! Milline mõte! 
• Keset linna särab veel Saakašvili torniks kutsutav valge kuldse tipuga ehitis, mille otsas seisab omakorda ilmaratas, muidugi kuldne. 

Batumi botanikaaed 

• 9 km kaugusel bot aed 100 km2 (?) 114 ha
•  220 m kõrgusel
• Rajajaks Harkovi ülikooli proffessor Andrei Krasnov 1912
• 9 erinevat piirkonna taimed (Ida-Aasia, Himaalaja, Vahemeri, Mehhiko, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia)
• eukalüpte 60 liiki, palme 15
• dendroloogiline kogu hõlmab 3270 liiki
• Roosikollektsioon on muljetavaldav, koosnedes 1800 liigist,
• valgete magnooliate õitseajal mattub linn nende lõhna
• kameeliad 7 tooni, igasugused kollektsioonid
• jaapani aiad
• panoraamvaated Musatle merele
• ala nii suur - rentida golfiauto

26.12.2017
https://reisijuht.delfi.ee/news/news/gruusia-natuke-nagu-kasiinoparadiis-brandipurskkaevuga-aga-onneks-midagi-hoopis-muud?id=80581969

 „Oo, eestlased!” on päris sage hüüatus. Sellele võib järgneda kas või monoloog sellest, kui hiilgavaid filmirolle tegi omal ajal Jüri Järvet. Mart Laarigi pole unustatud. Lugematu hulk kordi võib väga kiiresti sattuda vestlustesse, mille sisuks Venemaa ülekohus vähemate naabrite vastu. Või siis see, kuidas elu Gruusias on palju parem kui Bathumist mitte kuigi kaugel asuvas Türgis.

„Tead ikka, et nad on siinsamas vast paarikümne kilomeetri kaugusel, aga neil on isegi toit kehvem kui meil!” teatab üks vestluskaaslane. Jutt on muidugi türklastest. Veel üks kindel asi: Gruusias viibides saad kähku teada, et siin on kõik maailma parim. Ja ega sa vastu vaielda tahagi, hõrgutised, vein ja külalislahkus teevad oma töö. Eriti kiiresti võib uusi sõpru leida siis, kui saab kuskile maha istuda.

Järgmisel hetkel jõutakse muidugi taas rõõmsate toostideni sõpruse, ilu, armastuse ja mille kõige terviseks veel. „Me võiksime ka sellest midagi õppida,” sõnab üks eestlasest reisikaaslane, „nad oskavad üksteisele palju rohkem ilusasti öelda.” 


Kõndisime üsna suvaliselt mööda tänavaid, uurisime majadel olevaid tahvleid (Adžaari Autonoomse Vabariigi Valitsus) jne. silmasin reklaamtahvlit hiigelpudeli Kindzmarauliga ja tellisin, et mind selle taustal pildistataks. Aime käsutas mind õigele poole, et ka hiigelklaas pildile jääks. Kommenteeriti mu rõõmsat nägu > teatasin, et väljendab kiindumust > Andrus parandas, et nii rõõmus väljendab juba sõltuvust. Korraga saime nostalgialaksu – kaljavaat! Ja üsna kollase kaljavaadi kõrval, kümmekond sammu edasi, platsikese ääres sinimustvalge suitsupääsukese ja lipuga raudne mälestusviit, et selles paigas asus 1920–1921 Eesti konsulaat! Ostsime topsiga head külma kalja ja läksime „konsulaati“ (pargipingile) seda jooma. Maitse oli täpselt õige! Lapsepõlvekali! Väike tops 20, suur 50 tetri’t.

söögikohta nimega Mimino, kõik peale minu olid samanimelist kultusfilmi näinud. Interjöör oli vapustav ja toidud tõeline gruusia rahvusköök! Esmalt toodi Türgi kohv ja baklava (pahlava, siis Saperavi neljale, siis šašlõkk. Sain loa pildistada ka teiste vahvaid toite, tšatšaga salativalikut, hartšood, jäätist ja erilist laevakujulist hadžapuri’t, mille keskel ilutses toores lahtilöödud muna. Kõik oli väga maitsev.

Suveniiripood. Õnneks olin enne toidupoest tšatšakomplekti ära ostnud.

Hilisõhtuses Batumis aga oli kõik väga kena. Kõndisime valgustatud vaateratta ja -torni poole ja kuulsime juba eemalt-kaugelt mögafonist hääli. Algul seostasime seda tähtsate isikute riigivisiidiga ja arvasime, et rahval palutakse laiali minna, ent terasemal kuulamisel selgus, et kõiki kutsutakse tasuta laevareisile. Tasuta asju pole olemas, aga läksime ega kahetse, sest tore oli öösel pimedal Mustal merel tiir teha, ja see ei maksnud tõesti palju, sööma-jooma ei sunnitud ja kaldalt paistis Alfabeeditorn oma fantastilise valgusmänguga.

Batumisse jõuame alles pimedas. Purskkaevuga väljakul seisab samba otsas Medea, käes kuldvillak. Läheme paar kõige kitsamat tänavavahet taas jalgsi, hotell on Alik.


 - Kolhises(Adžaaria)vermiti G.esimene münt TETRI,1990.a. kui G. sai oma iseseisva raha,nimetatigi oma valuuta selle nimega
 - kõige paremad kokad kogu G.pärinevad Adžaariast ja valdavalt teevad kodus süüa mehed.